Koolitame Kalevipojad IT-spetsialistideks

Jõulueelsel laupäeval sõitsin laevaga Soomest koju. Noored eesti mehed lamasid koridorides maas, ostsid kärude viisi alkohoolseid jooke, tuigerdasid ringi käsipuu või sõprade najal. Seda kurba pilti vaadates mõtlesin, et ainus võimalus neid inimesi Eestis hoida on pakkuda neile välja nii suurepärane võimalus, millest nad ei taha keelduda.Enamik inimesi läheb Soome, Norrasse ja mujale selleks, et saada lihtsama töö eest rohkem palka kui Eestis. Tihtipeale ei ole neil võimalik teenida kodumaal head tulu spetsialistidena, sest neil puudub selleks vastav haridus. Miks mitte õpetada nad välja IT-spetsialistideks?

Kindlasti mõtlevad paljud, et need inimesed ei ole ümberõppest huvitatud ega selleks võimelisedki. Aga nad eksivad. Näiteks Codeborne'i tarkvarakooli, kuhu võisid kandideerida ka ilma IT-alase töökogemuse ja põhierialata inimesed, kandideeris 2014. aastal koguni 96 inimest kuuele kohale. See on võrreldav eliitkooli pürgijate tiheda konkurentsiga. Pärast kolmekuulist programmeerimisõpet võttis tarkvarafirma tööle neist kolm inimest, kes varem programmeerimisest midagi ei teadnud.

Tuleks luua riigistipendiumiga õppeprogrammid väljarännanutele, kes soovivad Eestisse naasta. Selleks on vaja ainult head tahet. Kohaks sobiks hästi Põltsamaa ametikool, sest sinna saab külalisõppejõude kutsuda nii Tartust kui Tallinnast.

Mis kasu saab sellest Eesti riik?1. Lahendab kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi. Eesti mure ei ole mitte niivõrd töötus, vaid kvalifitseeritud tööjõu puudus, mida saab lahendada, kui koolitada olemasolevaid inimesi välja, tõstes seeläbi nende väärtust tööturul. Vaata Maailma sihtasutuse andmetel on Eestis puudu vähemalt 8000 IT-spetsialisti. Kuna portaali Estinfin.ee 2014. aasta andmetel töötab Soomes üle 100 000 eestlase ja Soomes elab (püsivalt või ajutiselt) üle 63 000 eestlase, saaks IT-spetsialistide vajadus nende arvelt kenasti rahuldatud.

2. Suurendab märgatavalt riigile ja kohalike omavalitsustele laekuvat tulumaksu. Estinfini andmetel lahkuvad Eestist enamasti 20-44aastased inimesed. Seega on Eesti kaotamas kõige töövõimelisemat gruppi oma elanikkonnast, jäädes ilma ka nende inimeste sissetulekutest kinnipeetavast tulumaksust (20%). Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2014. a III kvartalis 977 eurot, info ja side sektoris 1 567 eurot. Statistikaameti andmete järgi kõige tulusam tegevusala programmeerimine oli keskmise brutopalgaga lausa 2373 eurot. Võite ette kujutada, kui palju tooks see projekt kasu Eesti riigile ja majandusele tervikuna.

3. Hoiab ära lõhkiste perekondade tekkimise siin- ja sealpool Soome lahte. Näiteks Õhtulehes 12. aprillil 2014 ilmunud artikkel „Kalevipoegade saatus Soomes: kaotatud identiteet ja lõhkised pered“ rääkis kõrgest hinnast, mida eesti mehed maksavad Soomes hea teenistuse eest, mis on lõhutud pered ja kaksikperekonnad.

4. Tagab lastele emakeelse hariduse. Tsiteerides Vantaas elavat eesti keele õpetajat M.-L. Hendriksoni: „Olen näinud õpilasi, kellel on tekkinud psühholoogiline kriis sellest, et ta ei adu enam, kes ta on, kus ta on, mis keeles ta peab rääkima.“ Seega ei ohusta eesti keele kvaliteeti mitte ainult inglise keel, vaid sundolukorras võõrkeeles hariduse omandamine, kui emakeel kõnes ja kirjas pole veel selge. Lapsed võivad kaotada võõral maal oma identiteedi.5. Tervemad eestlased. Alkoinfo.ee andmetel on alkohol otseselt või kaudselt seotud üle 60 eri haiguse või tervisehäirega. Kui eestlased lõpuks koju naasevad, on nende tervis laastatud ja nad hakkavad Eesti sotsiaalsüsteemi koormama.6. Asendab Eesti kui odava tööjõuga riigi maine Euroopas IT-riigi kuvandiga. Soome meedias on arutletud, et eestlased tulevad Soome just sotsiaaltoetuste pärast. Estinfini andmetel sai 2013. aastal Helsingis toimetulekutoetust 1600 välismaise taustaga majapidamist, neist peredest 1100 olid eestlased. Pole just asi, millega uhkustada.7. Eesti naistele võrdväärsemad mehed. Eurostati 2012. aasta uuringu järgi on Eestis vanusegrupis 30-34 kõrgharidusega naiste osakaal 50% ja meeste osakaal 28%. See toob välja tõsise probleemi – eesti naistel pole võrdväärset partnerit, kellega peret luua. Kui aga need mehed läbiksid ümberõppe, muutuksid nad ihaldusväärseks kõrgelt haritud naiste silmis, mis suurendaks omakorda ka Eesti iivet.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.